Näita lihtsat nimetuse kirjet

dc.contributor.authorLips, Urmas
dc.contributor.authorBuschmann, Fred
dc.contributor.authorLiblik, Taavi
dc.contributor.authorRünk, Nelli
dc.contributor.authorSalm, Kai
dc.contributor.authorSamlas, Oliver
dc.contributor.authorStoicescu, Stella-Theresa
dc.contributor.authorSuhhova, Irina
dc.coverage.spatialEesti merealaen
dc.date.accessioned2022-05-31T15:32:24Z
dc.date.available2022-05-31T15:32:24Z
dc.date.issued2021-04
dc.identifier.urihttps://datadoi.ee/handle/33/455
dc.identifier.urihttps://doi.org/10.23673/re-328
dc.description.abstractKonventsionaalsed uurimislaevadelt tehtavad mõõtmised on pikaajaliselt välja kujunenud viis mereseiret teostada. Uurimislaevalt on võimalik teha kõrgtäpseid, usaldusväärseid mõõtmisi suure hulga parameetrite osas. Lisaks uurimislaevadele on teadusuuringutes kasutuses mitmeid autonoomseid mõõtmisplatvorme. Eksperimentaalsetes teadusuuringutes on jõutud arusaamale, et parima võimaliku pildi uuritava nähtuse kohta annab erinevate platvormide integreerimine ning samaaegselt ka satelliidi- ja numbriliste mudelite produktide kaasamine. Mõõtmisplatvormidel on erinevad karakteristikud nagu ruumiline ja ajaline lahutus; mõõdetavate parameetrite valik; andmete täpsus ja kvaliteet; andurite stabiilsus; kasutamise keerukus ja insenertehnilise toetuse vajaduse maht; vastupidavus ja töökindlus; energiakulu; asukoha sh. sügavuse piirangud; seadme maksumus; käitamise kulud, andmeedastuse võimekus ja karakteristikud ning paljud muud. Satelliidi- ja mudeliproduktide puhul on olulised ruumiline ja ajaline lahutus, täpsus. Käesoleva töö eesmärk on: 1) kombineerida konventsionaalne seire autonoomsete mõõtmiste ning numbriliste mudelite ja satelliidi produktidega; 2) tuua välja autonoomsete mõõtmiste ja produktide potentsiaalne lisandväärtus mereala elupaikade ruumilisel kirjeldamisel; 3) teha ettepanekud autonoomsete mõõtmiste lülitamiseks mereseire programmi. Käesolevas töös testime järgnevaid platvorme/seadmeid/meetodeid: • Uurimislaevale paigaldatud läbivoolusüsteem, mis kogub andmeid pinnakihist; • Uurimislaevaga tehtavad täiendavad mõõtmisjaamad avamereseire jaamade vahel; • Allveeliuguri mõõtmised; • Hoovusmõõtmised punktis ja hoovuste profileerimine. • Vee karakteristikute pidevmõõtmine punktis. Mudeliproduktidest kasutame Copernicuse mereteenuse füüsikaliste ja biogeokeemiliste mudelite reanalüüsi ja operatiivse mudelijooksu tulemusi, kuhu on assimileeritud satelliitseire abil saadud pinnakihi temperatuuri väärtused.en
dc.formatPDFen
dc.language.isoeten
dc.publisherTartu Ülikoolen
dc.relationRITA1/02-60-01en
dc.rightsinfo:eu-repo/semantics/openAccessen
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International*
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/*
dc.subjectautonoomsed mõõtmiseden
dc.subjectallveeliuguri mõõtmiseden
dc.subjecthoovusmõõtmiseden
dc.subjectuurimislaeva läbivoolusüsteemen
dc.titleMere elupaikade kirjeldamise parandamise võimalused kasutades autonoomseid mõõtmisi ja andmeprodukteen
dc.title.alternativeDeliverable 2.1.1. Methodology for spatial characterization of habitats using autonomous high-frequency in situ observations in combination with conventional monitoring, remote sensing and model outcomes
dc.typeReporten


Failid selles nimetuses

Thumbnail
Thumbnail

Nimetus asub järgmis(t)es andmekogumi(te)s:

  • mereRITA
    Projekt mereRITA kestab 01.01.2019-31.12.2021

Näita lihtsat nimetuse kirjet

info:eu-repo/semantics/openAccess
Kui pole teisiti märgitud, kirjeldatakse litsentsi järgnevalt info:eu-repo/semantics/openAccess