Optilise kaugseire kasutamine merepõhja elupaikade kaardistamisel

Abstract

Madala rannikuvee ja sisevee põhjasubstraadi ja -elustiku kaardistustööde läbiviimine kasutades ainult tavapäraseid kohtvaatluseid on kulukas ja aeganõudev, sest mootorpaatidega proovipunktide külastamine võib olla ohtlik või võimatu liiga madala vee, kivide ja rohke põhja- ja kaldaveetaimestiku tõttu. Sageli on sellistes piirkondades võimalik kohtvaatlusi teostada ainult jalgsi vees liikudes. Kui tugineda ainult kohtvaatlustele, mille arv raskeid liikumisolusid arvestades on madal, jääb proovivõtuvõrgustik liiga hõredaks, et sellest saadud andmete abil oleks võimalik luua interpoleerimise või matemaatilise modelleerimise abil rahuldava kvaliteediga kaardikihte. Sellises olukorras on praeguste tehniliste võimaluste juures ainuke mõistlik lahendus kasutada optilist kaugseiret koos kohtvaatlustega. See kombinatsioon võimaldab optiliste andmetega katta kogu uuringuala ning leida matemaatiliste mudelite abil seoseid optiliste (valgusspektrid) ja kohtvaatlustega saadud muutujate (substraat, elustik) vahel. Seejärel saab leitud mudelite abil ennustada substraadi ja elustiku muutujate väärtused kogu uuringu alal.