https://datadoi.ee/handle/33/453 Projekt mereRITA kestab 01.01.2019-31.12.2021 2026-04-28T16:55:34Z https://datadoi.ee/handle/33/474 Sinimajanduse arendamise asukoha valiku kriteeriumid Martin, Georg Sinimajandus, mis hõlmab otseselt kõiki ookeanide ja meredega seotud majandustegevusi, annab ELis tööd üle 4 miljonile inimesele ja moodustab 1,3 % ELi SKPst. Traditsioonilised sinimajanduse sektorid, sealhulgas kalandus, vesiviljelus, rannaturism, meretransport, sadamategevus, laevaehituse ning nafta ja gaasi kaevandamise kaudu loodi 180 miljardi euro suurune brutolisandväärtus 2017. aastal, mis on 8 % rohkem kui 2009. aastal. Sinise kasvu strateegia (The Blue growth strategy), mille komisjon võttis vastu 2012. aastal, on praegune pikaajaline poliitikaraamistik ookeanide ja meredega seotud majandustegevuse stimuleerimiseks Euroopa Liidus. Sinimajanduse strateegias pööratakse erilist tähelepanu viiele sinimajanduse sektorile, nii väljakujunenud kui ka n.ö. uutele, näidates üles suurt potentsiaali töökohtade loomiseks ja innovatsiooniks: need on rannikuturism, vesiviljelus, sinine energia, sinine biotehnoloogia ja merepõhja kaevandamine. Kasvu stimuleerimiseks erinevates sektorites on strateegias loetletud teatavad peamised eeldused või võimalused: näiteks mereala ruumiline planeerimine, andmete kogumine, teadusuuringud ja innovatsioon, mereseire ning jõupingutused parandada vajalikke oskusi. Lisaks soodustatakse piirkondlikke ja kohalikke partnerlusi, nii liikmete vahel (nt teatud merebasseinide ümbruses), aga ka piirkondliku koostöö kaudu kolmandate riikidega ning partnerlusi avaliku sektori asutuste, uurimisinstituutide ja ettevõtjate vahel. Inimtegvust merekekkonnas reguleerib suur hulk rahvusvahelisi ja rahvuslikke instrumente. Alates kogu maailmaookeani puudutavast ÜRO egiidi all olevast raamistikust (ÜRO Mereseaduse Konventsioon), EL direktiividest (Merestrateegia direktiiv, Loodusdirektiiv, Veepoliitika raamdirektiiv, Mereala ruumilise planeerimise direktiiv jt.) kuni riigi tasandil kehtestatud seadusandluseni (Veeseadus, Looduskaitse seadus, Eesti merala planeering jne). Eesti kontekstis on kaks olulist instrumenti, mis määratlevad suuresti raamistiku, mis mõjutab sinimajanduse eri arendusprojektide teostatavust: Merestrateegia raamdirektiiv ja selle rakendussätted läbi Veeseaduse ning Eesti mereala planeering (hetkel planeeringu eelnõu). Lisaks sellele tuleb sinimajanduse projektide kavandamisel ja asukoha valikul arvestada ka rea teiste nii sektoripõhiste kui üldisemate keskkonnaregulatsioonidega (näiteks Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus). Käesolevas aruandes on teostatud sinimajanduse erinevate sektorite analüüs sõnastamaks valikukriteeriumite loend merealade valikul erinevate sinimajanduse projektide jaoks. 2021-01-01T00:00:00Z Martin, Georg https://datadoi.ee/handle/33/472 Eesti merekeskkonna seireprogrammi täiendamise ettepanek Martin, Georg Eesti merekeskkonna seire allprogrammi arendamisel on väga oluline roll olnud just rahvusvaheliselt kokku lepitud merekeskkonna kaitsmise ja seisundi hindamise kohustustel nagu 1992.a vastu võetud Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon ja tänapäeval erinevad EL direktiivid: 1) Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon kohustab kaitsma Läänemere merekeskkonda kõigi reostusallikate eest ja taastama ning kaitsma selle ökoloogilist tasakaalu, milleks on välja töötatud seire- ja hindamisstrateegia (koos vastavate seire juhendmaterjalidega) ja Läänemere hea keskkonnaseisundi taastamise tegevuskava (Baltic Sea Action Plan, BSAP). 2) Merestrateegia raamdirektiivi artikkel nr 11 kohustab liikmesriike kehtestama ja rakendama koordineeritud seireprogrammi oma mereakvatooriumi keskkonnaseisundi pidevaks hindamiseks vastavalt direktiivi III lisas toodud parameetritele (mis hõlmavad vee füüsikalis-keemilisi omadusi, elupaigatüüpe, bioloogilisi omadusi ja muid näitajaid, sh kemikaalidega saastumine) ja direktiivi V lisas toodud seirevajadustele ning toetudes kehtestatud keskkonnaalastele sihtidele. 3) Veepoliitika raamdirektiivi artikkel 8 kohustab liikmesriike kehtestama seireprogrammid vee seisundi hindamiseks, mis pinnavee puhul hõlmavad mahtu, taset või vooluhulka, niivõrd kui see on asjakohane ökoloogilise ja keemilise seisundi ning ökoloogilise potentsiaali puhul, ning ökoloogilist ja keemilist seisundit ning ökoloogilist potentsiaali. 4) Loodusdirektiivi artikkel 11 kohustab teostama looduslike elupaikade ja liikide kaitsestaatuse seirekontrolli, pöörates erilist tähelepanu esmatähtsatele looduslikele elupaigatüüpidele ja esmatähtsatele liikidele. Merekeskkonna seire on ressursimahukas ja väga kompleksne tegevus hõlmates väga erinevate valdkondade ekspertiisi ja logistikat. Seireprogrammi optimeerimine ja kaasajastamine on pidev tegevus, millesse on hõlmatud nii keskkonnavaldkonna ametkonnad (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet) kui vastavad erialaekspertiisi omavad asutused (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Keskkonnauuringute Keskus jt.). mereRITA projekti üheks eesmärgiks oli analüüsida Eesti kehtivat merekeskkonna riikliku seire allprogrammi ja pakkuda sellele täiendusi kulutõhusate innovaatiliste seiremeetodite rakendamise kaudu. Käesolevas aruandes on välja toodud spetsiifilised soovitused uute meetodite rakendamiseks merekeskkonna seire allprogrammis. 2022-01-01T00:00:00Z Martin, Georg https://datadoi.ee/handle/33/471 Majanduslikult oluliste poolsiirdekalade koelmualade seisundi modelleerimine muutuvate keskkonnatingimuste ja survetegurite foonil Rohtla, Mehis; Kotta, Jonne; Svirgsden, Roland; Vetemaa, Markus Käesoleva töö eesmärgiks oligi välja selgitada kvantitatiivsed seosed erinevate keskkonnaparameetrite, inimmõju ja kalade taastootmisalade toimimise vahel ning salvestada parimad seosed andmemudelina. Sõltumatutest tunnustest pakkusid kõige suuremat praktilist huvi erinevate kaugseireparameetrite (Herkül jt. 2021) seos koelmu realiseerunud kvaliteediga (Rohtla jt. 2021b, Vasemägi jt. 2021). Sellistel andmemudelitel on vähemalt kaks praktilist väljundit. (1) Esiteks on võimalik suhteliselt lihtsasti kogutavate keskkonnaparameetrite abil koelmukvaliteeti ennustada. Selliselt on mõistlik mudeleid rakendada nende veealade peal, kus arvutuste sisendiks vajalik minimaalne keskkonnainfo on kogutud; kusjuures suurema töömahuga koelmu kvaliteedi näitajaid siis enam kvantifitseeerima ei peaks, sest kogutud parameetrite seos koelmu kvaliteedi näitajatega on juba mudelis defineeritud. (2) Teiseks võimaluseks on kasutada andmemudelit stsenaariumipõhise otsustustoena (decision support tool) uuritava ala kvaliteedi määratlemisel. Näiteks saame sellistes stsenaariumiarvutustes 6 hinnata, et milliste keskkonnategurite kompleks (põhjataimestiku üldkatvus ja ruumiline mosaiiksus, vaba vee olemasolu, jne) tagab meile ühe või teise veekogu puhul hästi toimiva taastootmisala ning seejärel kasutada mudeli poolt ennustatud piirmäärasid taastootmisala parendamistööde sisendina. Mudelliigiks valiti käesolevas töös haug (Esox lucius). 2021-01-01T00:00:00Z Rohtla, Mehis Kotta, Jonne Svirgsden, Roland Vetemaa, Markus https://datadoi.ee/handle/33/470 Veebipõhine tööriist hindamaks survetegurite kumulatiivset mõju loodusväärtustele Kotta, Jonne; Fetissov, Mihhail; Kõivupuu, Anneliis; Vaher, Annaleena; Liversage, Kiran; Kotta, Emil; Kotta, Mihkel; Szava-Kovats, Robert Inimtegevus on Läänemeres muutumas üha intensiivsemaks ning selle olemus pidevalt mitmekesistub. Kiirete muutuste taustal on tekkimas täiesti uued merekeskkonda ümber kujundavad mehhanismid, mille sisu on teadusele veel ebaselge, kuid mis väärivad väga suurt tähelepanu, kuna ohustatud on ökosüsteemide mitmekesisus, terviklikkus ja toimimine. Mereökosüsteemide tervikliku majandamise käigus tuleb teadlikult vältida erinevate merekasutuste jaoks ebasobivat ruumieraldust ning selle läbi vähendada mere ökosüsteemidele avalduvat survet. Selle eesmärgi täitmine pole aga lihtne, kuna ökosüsteemide mitmekesiseid tagasiside mehhanisme ei ole võimalik kirjeldada lihtsate prognoosimudelitega ja paljude keskkonnamõju aspektide kohta on teaduslik informatsioon endiselt üsna puudulik. Inimtekkeliste survetegurite kumulatiivsete mõjude analüüs võimaldab süsteemselt analüüsida inimtegevuste mõju looduskeskkonnale. Kumulatiivset mõju defineeritakse siin kui erinevate inimtegevuste ja nendest inimtegevustest tulenevate survete koosmõju ökosüsteemidele. Usaldusväärsete prognooside saamiseks peab kumulatiivsete mõjude hindamine lähtuma alusteadmistest erinevate survetegurite ja loodusväärtuste vahelistest põhjus-tagajärg seostest. Veelgi enam, selline teoreetiline raamistik peab võimaldama eritüübiliste ja keerukate vastastikmõjude kirjeldamist, kuna survetegurite mõju elustikule ei avaldu üldjuhul aditiivselt (üksikelementide liitmise kaudu), vaid on kirjeldatav keerukate interaktsioonidega. 2021-01-01T00:00:00Z Kotta, Jonne Fetissov, Mihhail Kõivupuu, Anneliis Vaher, Annaleena Liversage, Kiran Kotta, Emil Kotta, Mihkel Szava-Kovats, Robert