https://datadoi.ee/handle/33/407 2026-04-16T06:29:32Z 2026-04-16T06:29:32Z Pedaste, Margus https://datadoi.ee/handle/33/569 2023-09-06T16:58:48Z 2022-12-01T00:00:00Z

DigiEfekt: õpilaste koolirahulolu (school satisfaction) Pedaste, Margus Õpilaste koolirahulolu andmekogu on osa DigiEfekti (DIGIVARA5) koondandmekogust. Andmekogu koosneb andmetabelist (“schoolsat_data”), kus koodiraamat asub andmefailis teisel lehel ("Codebook"). Lisatud on uuringu instrumenti ja tulemusi kirjeldav raport (“schoolsat_report_est”) ning koolirahulolu küsimustik koos hindamisjuhendiga (“schoolsat_quest_est”). Koolirahulolu kirjeldati viies dimensioonis: rahulolu kooli, tundide, õpetajate ja kaasõpilastega ning hinnang kooli mainele.; [ENG] The aggregated data set of the DigiEfekt project (DIGIVARA5) comprises the following parts: a) merged data set (“digiefekt_merged_data”), which contains construct-specific variables and background variables; b) the final report of the Digiefekt study (“digiefekt_project_final_report_est”); c) the special educational needs report (“edspecialneeds_report_est”); and d) students’ and parents’ background data questionnaires used in the Digiefekt project (“background_instrument_est”). The codebook is found on the second sheet of the data file (“Codebook”).; Raporti soovituslik viide eestikeelses allikas: Pedaste, M. (2022). DigiEfekti põhiuuringu tulemuste raport – koolirahulolu. Tartu Ülikool. http://doi.org/10.23673/re-431; Raporti soovituslik viide ingliskeelses allikas: Pedaste, M. (2022). DigiEfekti põhiuuringu tulemuste raport – koolirahulolu. [Report of the DigiEfekt project – school satisfaction]. University of Tartu. http://doi.org/10.23673/re-431

2022-12-01T00:00:00Z Pedaste, Margus Puusepp, Marit Pedaste, Margus https://datadoi.ee/handle/33/568 2023-09-06T16:57:09Z 2022-12-01T00:00:00Z

DigiEfekt: õpilaste digitehnoloogiate kasutamise piirangud ja reeglid: õpilaste, lapsevanemate ja koolide perspektiiv (limitations and rules for the use of technology: the perspective of students, parents and schools) Puusepp, Marit; Pedaste, Margus Õpilaste digitehnoloogiate (digiseadmete, -keskkondade, -sisu ja interneti) kasutamise reeglite ja piirangute andmekogu on osa DigiEfekti (DIGIVARA5) koondandmekogust. Andmekogu koosneb andmetabelitest (“student_devrulesrestrict_data.xlsx”; “parent_devrulesrestrict_data.xlsx”; “school_devrulesrestrict_data.xlsx”), kus koodiraamat on lisatud andmefailis teisele lehele ("Codebook"), ning uuringu instrumenti ja tulemusi kirjeldavast raportist (“devrulesrestrict_report_est”). Instrument on leitav "Digiefekti projekti koondfail (DigiEfekt project merged data" (https://datadoi.ee/handle/33/552) sissekandes, "background_quest_est" failis. Raportis kirjeldatakse Eesti põhikooliõpilastele (3., 6. ja 9. klass) kodudes kehtestatud digiseadmete, -keskkondade, -sisu ning interneti kasutamise reegleid ja piiranguid nii õpilaste endi kui ka lapsevanemate vaatest. Induktiivse sisuanalüüsi abil loodi piiranguid kirjeldav raamistik kategooriate, alamkategooriate ning muutujatega. Raportis võrreldakse ka piirangute esinemise sagedust nii klasside kaupa kui ka õpilaste ja lapsevanemate omavahelises võrdluses. Lisaks kirjeldatakse lühidalt koolides kehtivate reeglite ning piirangute eripärasid.; [ENG] The data set on students' rules and restrictions for using digital technologies (digital devices, environments, content and the internet) is part of the DigiEfekt (DIGIVARA5) aggregated data set. The data set consists of data tables (“student_devrulesrestrict_data.xlsx”; “parent_devrulesrestrict_data.xlsx”; “school_devrulesrestrict_data.xlsx”), where the codebook is found on the second sheet of the data file ("Codebook"), and a report describing the study instrument and results ("devrulesrestrict_report_est"). You can find the instrument here: https://datadoi.ee/handle/33/552 in fail "background_quest_est" The report describes the rules and restrictions imposed on the use of digital devices, environments, content and the internet for Estonian primary school students (grades 3, 6 and 9) in their homes, from the perspective of both the students themselves and their parents. A framework describing the restrictions with categories, subcategories and variables was created using inductive content analysis. The report also compares the frequency of restrictions by grade and between students and parents. In addition, the report briefly describes the specific characteristics of the rules and restrictions for digital technologies in place in schools.; Raporti soovituslik viide eestikeelses allikas: Puusepp, M. & Pedaste, M. (2022). DigiEfekti põhiuuringu tulemuste raport – digiseadmete, -keskkondade ja -sisu ning interneti kasutamise reeglid ja piirangud. Tartu Ülikool. http://doi.org/10.23673/re-430; Raporti soovituslik viide ingliskeelses allikas: Puusepp, M. & Pedaste, M. (2022). DigiEfekti põhiuuringu tulemuste raport – digiseadmete, -keskkondade ja -sisu ning interneti kasutamise reeglid ja piirangud. [Report of the DigiEfekt project – limitations and rules for the use of technology: the perspective of students, parents and schools]. University of Tartu. http://doi.org/10.23673/re-430

2022-12-01T00:00:00Z Puusepp, Marit Pedaste, Margus Opanasenko, Yaroslav Pedaste, Margus Siiman, Leo Aleksander https://datadoi.ee/handle/33/553 2023-09-06T17:52:58Z 2023-05-01T00:00:00Z

DigiEfekt study: Opiq interaction Opanasenko, Yaroslav; Pedaste, Margus; Siiman, Leo Aleksander Opiqu andmed on osa Digiefekti projekti (DIGIVARA5) andmekogust, mis koosneb andmefailist (“opiq_data”), mille teisele lehele on lisatud koodiraamat, ning Opiqu teemaraportist (“opiq_report_eng”). E-raamatutest on kiirelt saanud tõhus õppevahend, mis on leidnud Eesti põhikoolides laialdast kasutust. Enne 2021/22. õppeaastat oli Opiq kasutusel kõigis Eesti koolides (üle 500 kooli). Tingituna e-raamatu kui õppevahendi populaarsusest tõusetub kohe mitu küsimust: kas e-raamatud on tõesti hariduses nii efektiivsed? Mil määral erinevad moodsad e-raaamatud oma trükitud analoogidest ning milles see erinevus seisneb? Millised on e-raamatute kasutamise käitumuslikud mustrid? E-õpikute haridusliku efektiivsuse teema on püsinud teaduskirjanduses aktuaalne üle kümne aasta. E-raamatud võivad parandada õppematerjalide kättesaadavust (Yaya, 2015), samuti võivad need aidata õpilastel õppematerjalidest “süsteemsemalt” aru saada (Noor, Embong, & Ridhuan, 2012), hõlbustada õpilaste ligipääsu informatsioonile ning kardinaalselt muuta lugemis- ning informatsiooni analüüsimise protsesse (Blummer & Kenton, 2020). MacNish’i jt (2017) uuring tõestab e-raamatute efektiivsust probleemipõhises õppes. Samuti on näidatud, et interaktiivsete, multimeedia elemente sisaldavate e-raamatute kasutamine loodusainetes toob kaasa õpilaste uudishimu olulise kasvu (Herianto et al., 2022). Paraku on enamikus uuringutes, mis käsitlevad e-raamatute kasutamist õppimises, pööratud üsna vähe tähelepanu e-raamatute logiandmete analüüsimisele (Ogata, 2015). On aga väga tähtis uurida, kuidas neid andmeid e-raamatute sisu ja hariduse kvaliteedi parandamiseks kasutada saaks. Klassikalised andmeanalüüsi meetodid võivad siin osutuda ebapiisavaks (Cerezo et al., 2020). Seepärast kasutati meetoditena järjestusanalüüsi ja protsessikaevet - uuriti õpilaste käitumuslikke mustreid Opiqu kasutamisel ja selgitati välja, millised strateegiad on e-raamatute kasutamisel efektiivsed.; [ENG] Opiq data is part of the DigiEfekt project (DIGIVARA5) dataset. It consists of a data file (“opiq_data”) with a codebook on sheet 2 and an Opiq theme report (“opiq_report_eng”). E-Books have quickly turned from a trendy and curious novelty into an effective educational tool that is widely used in Estonian basic schools. All of Estonia’s 500+ schools had used Opiq until the study year 2021/2022. Given the popularity of the E-Book as a pedagogical tool, several questions immediately arise: are E-Books really that effective in education? How much do modern E-Books differ from their printed analogues, and what is the difference? What behavioural patterns of interaction with E-Books exist? The topic of the effectiveness of the use of electronic workbooks in education has remained relevant in the scientific literature over the past decade. E-Books can ease obtaining educational materials (Yaya, 2015); they can also help students understand learning materials “more systematically” (Noor, Embong, & Ridhuan, 2012); E-Books can enhance students’ access to information and can also help “revolutionize the processes of reading, analyzing information” (Blummer & Kenton, 2020). A study by MacNish et al. (2017) confirms the effectiveness of the use of E-Books in problem-based learning; also, there appears to be a significant increase in student curiosity in Science courses when using interactive multimedia E-Books (Herianto et al., 2022). However, as Ogata (2015) mentioned, most studies dedicated to E-book-based learning pay little attention to analysing the e-book data logs. However, it is imperative to investigate how these logs can be used to improve E-Books’ content and the quality of learning and education. The use of classical data analysis methods in this field may not be sufficient (Cerezo et al., 2020). Therefore, sequence analysis and process mining were used to study clusters of students based on their behavioural patterns of interaction with Opiq and identify effective strategies for interacting with the E-Book.; Raporti soovituslik viide: Opanasenko, Y., & Pedaste, M., Siiman, L. (2022). Report on the results of DigiEfekt study: Opiq interaction. Tartu, Tartu Ülikool. http://doi.org/10.23673/re-419

2023-05-01T00:00:00Z Opanasenko, Yaroslav Pedaste, Margus Siiman, Leo Aleksander Pedaste, Margus Baucal, Aleksandar Leijen, Äli Uibu, Krista Saks, Katrin Raave, Doris Kristina Kallas, Külli Einpaul, Piret Johanson, Marje Silm, Gerli Konstabel, Kenn Evelyn Kiive Opanasenko, Yaroslav Puusepp, Marit Kärbla, Triinu Ilona, Võik Palk, Kristi Rannastu-Avalos, Meeli Siiman, Leo Kõue; Heintalu Remmelg, Mailen Laanemets, Laivi Veskus, Kersti Ilosaar, Alge Ausin, Tea Kasemets, Meriliis Pähklemäe, Gady https://datadoi.ee/handle/33/552 2023-09-07T11:00:06Z 2023-05-01T00:00:00Z

Digiefekti projekti koondfail (DigiEfekt project merged data) Pedaste, Margus; Baucal, Aleksandar; Leijen, Äli; Uibu, Krista; Saks, Katrin; Raave, Doris Kristina; Kallas, Külli; Einpaul, Piret; Johanson, Marje; Silm, Gerli; Konstabel, Kenn; Evelyn Kiive; Opanasenko, Yaroslav; Puusepp, Marit; Kärbla, Triinu; Ilona, Võik; Palk, Kristi; Rannastu-Avalos, Meeli; Siiman, Leo; Kõue; Heintalu; Remmelg, Mailen; Laanemets, Laivi; Veskus, Kersti; Ilosaar, Alge; Ausin, Tea; Kasemets, Meriliis; Pähklemäe, Gady DigiEfekti projekti (DIGIVARA5) koondandmekogu koosneb järgmistest osadest: a) koondandmefail (“digiefekt_merged_data”), mis sisaldab konstruktispetsiifilisi tunnuseid ja taustatunnuseid; b) DigiEfekti uuringu lõppraport (“digiefekt_project_final_report_est”); c) hariduslike erivajaduste raport (“edspecialneeds_report_est”); ja d) DigiEfekti projektis kasutatud õpilaste ja lapsevanemate taustaandmete küsimustikud (“background_instrument_est”). Koodiraamat on lisatud andmefaili teisele lehele (“Codebook”).; [ENG] The aggregated data set of the DigiEfekt project (DIGIVARA5) comprises the following parts: a) merged data set (“digiefekt_merged_data”), which contains construct-specific variables and background variables; b) the final report of the Digiefekt study (“digiefekt_project_final_report_est”); c) the special educational needs report (“edspecialneeds_report_est”); and d) students’ and parents’ background data questionnaires used in the Digiefekt project (“background_instrument_est”). The codebook is found on the second sheet of the data file (“Codebook”).; DigiEfekti projekti lõppraporti soovituslik viide eestikeelses allikas: Pedaste, M., Raave, D. K., & Baucal, A. (2023) Digitaalsete õppematerjalide kasutamise efekt õpilaste õpitulemustele. Tartu Ülikool. https://datadoi.ee/handle/33/552; Raporti soovituslik viide ingliskeelses allikas: Pedaste, M., Raave, D. K., & Baucal, A. (2023). Digitaalsete õppematerjalide kasutamise efekt õpilaste õpitulemustele [The effect of using digital learning materials on students’ academic outcomes]. University of Tartu. http://doi.org/10.23673/re-418

2023-05-01T00:00:00Z Pedaste, Margus Baucal, Aleksandar Leijen, Äli Uibu, Krista Saks, Katrin Raave, Doris Kristina Kallas, Külli Einpaul, Piret Johanson, Marje Silm, Gerli Konstabel, Kenn Evelyn Kiive Opanasenko, Yaroslav Puusepp, Marit Kärbla, Triinu Ilona, Võik Palk, Kristi Rannastu-Avalos, Meeli Siiman, Leo Kõue; Heintalu Remmelg, Mailen Laanemets, Laivi Veskus, Kersti Ilosaar, Alge Ausin, Tea Kasemets, Meriliis Pähklemäe, Gady