***Eesti ja saksa aktiivse värvi-, maitse- ja lõhnasõnava andmestik 2018-2022***
Autor: Karin Zurbuchen
Kontaktinfo: karin.zurbuchen@gmail.com 
***Sissejuhatus*** 
Andmed on kogutud Tallinna Ülikooli Humanitaarinstituudi lingvistika osakonna doktoriväitekirja „Eesti ja saksa aktiivse värvi-, maitse- ja lõhnasõnavara empiiriline uurimus“ (2025) raames, milles uurisin ja analüüsisin aktiivset tajusõnavara kolmes tajuvaldkonnas: nägemine, maitse ja lõhn. 

Avaandmed on tehtud kättesaadavaks eesmärgil, et neid kasutada edaspidistes samalaadsetes uurimustes kas algandmete või analüüsi- ja/või võrdlusalusena. 

Andmestik hõlmab eesti ja saksa nägemismeele, sh värvisõnavara ning maitse- ja lõhnasõnavara andmeid, mis on kogutud vaba loetelu katsetega silmast-silma küsitluse käigus kokku 129 keelejuhilt vahemikus 2018–2022. 

***Metodoloogiline info***
Keelekasutaja pikaaegses mälus juurdunud sõnade ja kognitiivse esilduvuse määramiseks kasutasin vaba loetelu katseid (ingl k freelisting,  mis võimaldas saadud andmete põhjal koostada vastavast domeenist astmelise loendi. Värvisõnade kogumiseks kasutasin loetelu- ja nimeandmiskatset, sealjuures on värvisõnavara nimeandmiskatses kasutatud stiimulitena 65 kindla tooniga värvitahvlit (Ostwald 1939). Standardstiimulite puudumise tõttu ei ole teistes andmestiku katsetes stiimuleid kasutatud. Nägemismeele, maitse- ja lõhnasõnade kogumiseks loetelu- ja kirjelduskatset. Kõigi domeenide verbide kogumiseks on kasutatud samuti loetelukatset. Uurimuse metodoloogia toetub suures osas Urmas Sutropi (2002) samalaadsele empiirilisele uurimusele.

Siin andmestikus on esitatud andmed avaandmetena, ent esitatud andmete põhjal saab Exceli risttabeli koostamisega välja arvutada loetelus esinenud sõna sageduse (F), keskmise positsiooni (mP) ja kognitiivse esiletuleku indeksi valemiga: S = F / (N x mP). Väitekirjas kasutan kognitiivse esiletuleku indeksit (S), mille töötas oma väitekirja raames välja Sutrop (2002): Esiletulekuindeksi S arvutamisel tähistab sõna sagedust F (ingl k frequency), keelejuhtide arvu N ja sõna keskmist positsiooni loetelu sees mP (ingl k mean position). Sutropi loodud kognitiivne esiletuleku indeks ei sõltu loetelu pikkusest ning võimaldab eri uurimuste tulemusi omavahel võrrelda (Sutrop 2011b: 51). 

Katseküsimused. Katsevastuste mõistmiseks olen siinkohal ära toonud keelejuhtidele esitatud katseküsimused. Värvisõnavara andmekogus on nii loetelu- kui ka nimeandmiskatse vastuseks (värvi)omadussõna. Nägemis-, maitse- ja lõhnameele sõnavara andmekogumites on loetelukatse vastuseks nimisõna, kirjelduskatse vastuseks omadussõna ja verbi loetelukatse vastuseks tegusõna.

Värvisõnavara loetelukatses palusin keelejuhtidelt: „Loetle nii palju värve, kui sulle parasjagu meenub!“ / „Nenne so viele Farben, die dir gerade einfallen!“ Värvisõnavara nimeandmiskatseskatses palusin keelejuhil nimetada värvitahvleid ja küsisin: „Mis värvi see on?” / „Welche Farbe ist das?”.

Nägemismeele sõnavara kogumiseks palusin keelejuhtidel vastata loetelukatses küsimusele: „Mida tajume/kogeme silmadega?“ / „Was nehmen wir mit den Augen wahr?“, kirjelduskatses palusin nähtavat kirjeldada: „Palun kirjelda seda, mida sa (silmadega) näed!“ / „Bitte beschreibe das, was du (mit den Augen) siehst!“, verbi loetelukatses palusin keelejuhil loetleda nägemisega seotud verbe. Nägemistaju on väitekirja uurimuses esindatud küll eelnimetatud värvisõnavaraga, ent süstemaatilisuse huvides on lisatud andmestikku ka nägemismeele katsete küsitlustulemused.
Maitsesõnavara loetelukatses palusin keelejuhtidel vastata küsimusele ja nimetada: „Mida tunneme keele ja suuga?” / „Was spüren wir auf der Zunge und mit dem Mund?” Kirjelduskatses palusin keelejuhil kirjeldada nii palju maitseid, kui võimalik. Verbi loetelukatses palusin keelejuhil loetleda maitsemeelega seotud verbe.

Lõhnasõnavara loetelukatses palusin keelejuhtidel vastata küsimusele ja nimetada: „Mida tunneme ninaga?” / „Was nehmen wir mit der Nase auf?” Kirjelduskatses palusin keelejuhil kirjeldada nii palju lõhnu, kui võimalik. Verbi loetelukatses palusin keelejuhil loetleda lõhnameelega seotud verbe.

***Andmestiku kirjeldus*** 
Andmestik koosneb viiest osast, millest iga eraldiseisev andmekogum hõlmab eraldiseisvalt eesti ja saksa andmeid: 1) keelejuhid, 2) värvisõnavara, 3) nägemismeele sõnavara, 4) maitsemeele sõnavara, 5) lõhnameele sõnavara. Iga valdkonna sõnavara katsevastustele eelneb keelejuhi kood. Keelejuhi vastuste loetelu lõppeb kohas, kus keelejuhi kood vahetub. Vahetus on tähistatud värvilise esiletõstuga. Tähised ET ja DE tähistavad andmestikus läbivalt keelesuundi, LK loetelukatset, NK nimeandmiskatset, KK kirjelduskatset. Katsenimetuse laiendid lähtuvad katseküsimustest.

Esimesena on andmestikus esitatud eraldiseisvalt keelejuhtide taustainfo: KEELEJUHID_ET ja KEELEJUHID_DE. Anonüümsuse tagamiseks on iga keelejuht tähistatud koodiga: nt ET1 eestikeelse keelejuhi puhul, DE1 saksakeelse keelejuhi puhul. 

Keelejuhtide taustainfo andmestikus on esitatud järgmised andmed:
1) kood; 2) sugu (m, f), 3) vanus, 4) amet, 5) sünnikoht, 6) elukoht, 7) haridus.

Värvisõnavara andmed jagunevad ANDMED_VÄRV_ET ja ANDMED_VÄRV_DE. 
Esmalt on esitatud keelejuhi kood, seejärel loetelukatse vastuse järjekorranumber (jrk1) ning seejärel loetelukatses antud vastused loetletud järjekorras (tulbas LK_VÄRV). Järgnevad värvitahvlite koodid (Color-Aid-kood) ja igale koodile antud nimeandmiskatse vastus. Värvitahvlid ja nende koodid esinevad andmestikus iga keelejuhi puhul eri järjestuses, et tagada andmeanalüüsis valiidsus.

Nägemismeele sõnavaraandmed: ANDMED_NÄGEMINE_ET ja ANDMED_ NÄGEMINE _DE. 
Andmete järjestus: keelejuhi kood, loetelukatse vastuse järjekorranumber (jrk1), loetelukatses antud vastused loetletud järjekorras (LK_NÄGEMISMEEL), kirjelduskatse vastuse järjekorranumber (jrk2),  kirjelduskatses antud vastused loetletud järjekorras (KK_NÄGEMISMEEL), verbide loetelukatse vastuse järjekorranumber (jrk3), verbide loetelukatses antud vastused loetletud järjekorras (VERB_NÄGEMISMEEL).

Maitsemeele sõnavaraandmed: ANDMED_MAITSE_ET ja ANDMED_MAITSE_DE.
Andmete järjestus: keelejuhi kood, loetelukatse vastuse järjekorranumber (jrk1), loetelukatses antud vastused loetletud järjekorras (LK_SUUJAKEELEGATUNNEME), kirjelduskatse vastuse järjekorranumber (jrk2),  kirjelduskatses antud vastused loetletud järjekorras (KK_MAITSE), verbide loetelukatse vastuse järjekorranumber (jrk3), verbide loetelukatses antud vastused loetletud järjekorras (VERB_MAITSE).

Lõhnameele sõnavaraandmed: ANDMED_LÕHN_ET ja ANDMED_LÕHN_DE.
Andmete järjestus: keelejuhi kood, loetelukatse vastuse järjekorranumber (jrk1), loetelukatses antud vastused loetletud järjekorras (LK_NINAGATUNNEME), kirjelduskatse vastuse järjekorranumber (jrk2),  kirjelduskatses antud vastused loetletud järjekorras (KK_LÕHN), verbide loetelukatse vastuse järjekorranumber (jrk3), verbide loetelukatses antud vastused loetletud järjekorras (VERB_LÕHN).