Siinne taustainfo liivi keele korpuse kohta täiendab leheküljel https://www.murre.ut.ee/about leiduvat infot.
 
Liivi keele korpus kuulub eesti murrete korpuse juurde. Korpus sisaldab liivi keele materjale, mida on märgendatud eri projektide raames. Märgendamisel on lähtutud põhimõtetest, mida on kasutatud ka eesti murrete märgendamisel.  
 
Peamiselt on liivi keele korpuses sisalduv keelematerjal pärit publitseeritud tekstikogumikest. Hetkel on esindatud kolm kogumikku: "Näytteitä liivin kielestä" (Setälä, 1953), "Untersuchung über der livische Sprache (Kettunen, 1925) ja "Liiviläisiä tekstejä" (Mägiste, 1964). Lisaks on kasutatud salvestusi (keelejuhtideks Poulīn Kļaviņa ja Grizelda Kristiņ). Publitseeritud tekstikogumike puhul on säilitatud algne transkriptsioon, kuid salvestuste litereerimisel on kasutatud liivi keele ortograafiat. 
 
Liivi keele korpuses on esindatud nii idaliivi, lääneliivi kui ka Īra keelekuju. Idaliivi murdeid on räägitud kõige laiemal alal - Ūžkilāst Mustānumini, mistõttu idaliivist on ka kõige rohkem materjali. Lääneliivi on seostatav ennekõike kahe külaga, Lūž ja Pizā.  
 
Murdekorpuse otsimootori (https://www.murre.ut.ee) kasutamist on lähemalt kirjeldatud ülalmainitud veebileheküljel (vt “Murdekorpuse otsimootor”). Liivi keele materjali otsimisel on oluline tähele panna, et keeleks oleks valitud liivi keel. Kuna liivi keele sõnaraamatutes on algvormiks valitud da-infinitiiv, on ka eesti keelde tõlkimisel kasutatud da-infinitiivi vormi. Seega eesti keele kaudu otsides on vajalik tähenduse väljale kirjutada eestikeelne vorm da-infinitiivis (nt mängida). Käändsõnad on nimetavas käändes. Liivikeelsete lemmade otsimisel on abi näiteks liivi-eesti-läti sõnaraamatust, mis on kättesaadav aadressilt 
https://www.keeleveeb.ee/dict/translate/lietlv/  või https://livonian.tech/.  
 
Liivikeelsed tekstid on märgendatud lähtuvalt üldisest põhimõtetest (vt "Morfoloogiliselt märgendatud tekstid"). Liivi keele märgendamiseks on siiski lisatud mõni asjakohane märgend: dat – daativ, instl – instrumentaal, deb – debitiiv ning prf – prefiks.  
 
Metaandmete täitmisel on kasututatud tekstikogumikes sisaldunud infot. Juhtudel, mil see on olnud puudulik, on pandud N/A, kahtlust väljendab küsimärk. Teatud puhkudel on määramata või kahtluse all ka keelekuju. Seda tuleb ennekõike ette kõige vanemaid tekste koondavas Eemil N. Setälä toimetatud kogumikus.   
 
Kuna kõigis kolmes tekstikogumikus on kasutatud mõnevõrra erinevat transkriptsiooni ning lahknevusi on ka metaandmete kirjapanekul, on metaandmetes sisalduvaid koha- ja isikuinimesid võimaluste piires ühtlustatud. Kirjapanekul on järgitud tänapäeva liivi keele ortograafiat.